15. pruul Muntons Gold Old English Bitter
Nagu aastaajad, nii saabub ka jaanipäev alati ootamatult. Möödunud nädalavahetusel selgus, et jaanipäevani on jäänud ainult 4 nädalat ja meie kääritusnõu seisab tühjalt. Kuna nädalavahetusel on kohalikud pruulipoed kinni siis ostlema pääsesin alles esmaspäeval. 28.05.2018 tegime oma viieteistkümnenda pruuli. Seekord Muntons Gold Old English Bitter 3kg komplekti. Varem oleme samast sarjast teinud Continental Pilsneri ja sellega jäin lõpuks päris rahule. Loodetavasti saab bitter rutem valmis kui Pilsner.
Kit koosnes kahest ekstraktipurgist ja pakikesest kuivpärmiga.
Ekstrakt sai lahustatud 3.5 liitris kuumas vees, külma kraanivett sai lisatud 21 liitrini. Juhend soovitas küll 22.4 liitrini aga kahtlustasin, et äkki läheb muidu liiga lahjaks. Virde erikaal saigi refraktomeetri järgi ainult 12.2 Brix WRI, hüdromeeter näitas 1042g/l. Juhendi järgi on oodata lõpp-erikaalu alla 1014g/l, seega peaks alkoholi 4 mahuprotsendi kanti tulema. Suhkrut seekord virdele ei lisanud. Polegi seda alkoholi jaaniõhtul nii palju vaja - hommikul tervis parem. Pärm läks sisse 25C kraadi juures, kusjuures pärmil lasin enne üle poole tunni keedetud jahutatud vees niiskuda.
Ilmad on suvised ja köögis on õhtuti temperatuur 26 kraadi kandis, seepärast kolisin nüüd kääritusnõu trepikotta, mis on maja põhjapoolsel küljel ja seetõttu jahedam. Juhend soovitab bitterit kääritada 18-21C kraadi juures. Kuna ajaga laiutada pole siis plaanin seekord õlut enne villimist maksimaalselt 12-13 päeva kääritada. Kegi villimine peaks seega toimuma hiljemalt 9.-10.juunil. Aja kokkuhoiu mõttes tuleb ilmselt loobuda naturaalsest karboniseerimisest ja kasutada süsihappegaasiga sund-gaseerimist (Force Carbonation).
Kuue tunni pärast mulksus õhulukk juba iga 10 sekundi järel.
29.05.2018 selgus, et ka trepikojas on liiga soe, termomeeter näitas ligi 24C. Sai kaubeldud kääritusnõu hoiule esimesele korrusele, kus on jahedam.
30.05.2018 käisin jälle temperatuuri mõõtmas ja paistab, et ka esimesel korrusel pole piisavalt jahe. Termomeeter näitas kääritusnõu temperatuuriks 22.4C. Juhend soovitas kääritada 18-21C kraadi juures. Keldris oleks jälle liiga jahe, ca 13C, seal jääks käärimine soiku. Paistab, et tuleb ikka mingi käärituskamber hankida/välja mõelda. Liiga kõrge kääritustemperatuuri tõttu võivad tekkida õllele kõrvalmaitsed. Loodetavasti saab see bitter ikka joodav.
7.06.2018 paistab, et õhulukk enam ei mulksu. Refraktomeeter näitas 7.3Brix WRI, hüdromeeter 1016g/l. Temperatuur oli pisut madalavõitu, 17C. Kuna ilmad on nüüd jahedamad siis tõin kääritusnõu üles kööki tagasi. Äkki ikka käib veel natuke.
9.06.2018 on erikaal endiselt 1016g/l. Paljuvõitu küll aga mis teha. Mingeid kõrgest temperatuurist põhjustatud kõrvalmaitseid õnneks ei tähelda. Õlu läheb kegi ja kegeraatorisse sundgaseerimisele ja järelvalmima. Jaanipäevani on jäänud kaks nädalat.
24.06.2018 jaanipäev jõudis kätte ja õlu sai valmis. Üsna tume pruun, hele-beeži vahuga, üsna tugeva humalamõruga, mis käärimata suhkru magususe täiesti ära peidab.
Kit koosnes kahest ekstraktipurgist ja pakikesest kuivpärmiga.
Ekstrakt sai lahustatud 3.5 liitris kuumas vees, külma kraanivett sai lisatud 21 liitrini. Juhend soovitas küll 22.4 liitrini aga kahtlustasin, et äkki läheb muidu liiga lahjaks. Virde erikaal saigi refraktomeetri järgi ainult 12.2 Brix WRI, hüdromeeter näitas 1042g/l. Juhendi järgi on oodata lõpp-erikaalu alla 1014g/l, seega peaks alkoholi 4 mahuprotsendi kanti tulema. Suhkrut seekord virdele ei lisanud. Polegi seda alkoholi jaaniõhtul nii palju vaja - hommikul tervis parem. Pärm läks sisse 25C kraadi juures, kusjuures pärmil lasin enne üle poole tunni keedetud jahutatud vees niiskuda.
Ilmad on suvised ja köögis on õhtuti temperatuur 26 kraadi kandis, seepärast kolisin nüüd kääritusnõu trepikotta, mis on maja põhjapoolsel küljel ja seetõttu jahedam. Juhend soovitab bitterit kääritada 18-21C kraadi juures. Kuna ajaga laiutada pole siis plaanin seekord õlut enne villimist maksimaalselt 12-13 päeva kääritada. Kegi villimine peaks seega toimuma hiljemalt 9.-10.juunil. Aja kokkuhoiu mõttes tuleb ilmselt loobuda naturaalsest karboniseerimisest ja kasutada süsihappegaasiga sund-gaseerimist (Force Carbonation).
Kuue tunni pärast mulksus õhulukk juba iga 10 sekundi järel.
29.05.2018 selgus, et ka trepikojas on liiga soe, termomeeter näitas ligi 24C. Sai kaubeldud kääritusnõu hoiule esimesele korrusele, kus on jahedam.
30.05.2018 käisin jälle temperatuuri mõõtmas ja paistab, et ka esimesel korrusel pole piisavalt jahe. Termomeeter näitas kääritusnõu temperatuuriks 22.4C. Juhend soovitas kääritada 18-21C kraadi juures. Keldris oleks jälle liiga jahe, ca 13C, seal jääks käärimine soiku. Paistab, et tuleb ikka mingi käärituskamber hankida/välja mõelda. Liiga kõrge kääritustemperatuuri tõttu võivad tekkida õllele kõrvalmaitsed. Loodetavasti saab see bitter ikka joodav.
7.06.2018 paistab, et õhulukk enam ei mulksu. Refraktomeeter näitas 7.3Brix WRI, hüdromeeter 1016g/l. Temperatuur oli pisut madalavõitu, 17C. Kuna ilmad on nüüd jahedamad siis tõin kääritusnõu üles kööki tagasi. Äkki ikka käib veel natuke.
9.06.2018 on erikaal endiselt 1016g/l. Paljuvõitu küll aga mis teha. Mingeid kõrgest temperatuurist põhjustatud kõrvalmaitseid õnneks ei tähelda. Õlu läheb kegi ja kegeraatorisse sundgaseerimisele ja järelvalmima. Jaanipäevani on jäänud kaks nädalat.
24.06.2018 jaanipäev jõudis kätte ja õlu sai valmis. Üsna tume pruun, hele-beeži vahuga, üsna tugeva humalamõruga, mis käärimata suhkru magususe täiesti ära peidab.
Kommentaarid
Postita kommentaar