14. pruul 2. linnastest pruulitud - Nõmme Alt

5.05.2018 sai tehtud meie 14. pruul, ühtlasi teine linnastest pruulitud õlu. Nimeks sai talle Nõmme Alt. Ei mäletagi enam, kust selle retsepti alg-idee leidsin. Koostisaineteks läks:

• Munich tüüp I linnased 5kg
• CaraMunich tüüp I linnased 0.5kg
• Perle 6.6 humalapellet 25g @60min
• Perle 6.6 humalapellet 25g @30min
• Perle 6.6 humalapellet 25g @15min
• Safale English Ale Yeast S-04

Kuna meie 10. pruulile tekkis üsna kange mõrkjas kõrvalmaitse, milles kahtlustasin liiga kõrget meski pH taset, siis seekord otsustasin proovida meski happesust vähe timmida.  Meski pH tase peaks olema vahemikus 5.2 kuni 5.6. Kuna vesi on Nõmmel üsna aluseline ja kasutan BIAB tehnikat siis meski pH alandamiseks lisasin 3.2g kaltsiumsulfaati e kipsi. Peale 15 minutist meskimist oli meski pH 5.9, mis oli ikka liiga kõrge ja lisasin 5.5g sidrunhapet. Tundub, et sidrunhapet poleks pidanud nii palju enam panema kuna selle peale läks pH 4.9, mis on juba liiga madal aga kuna millegagi mul enam tõsta seda ka polnud siis nii jäigi. Meskimise lõpuks oli pH 5.2, mis on enam-vähem OK.
PH mõõtmiseks kasutasin odavat Hiina pH-mõõtjat, mis sai kenasti kalibreeritud ja võrdlesin saadud näite ka testribadega.

Nüüd ei teagi, kas vahe oli linnastes, mis seekord teiselt tootjalt, või mõjuski see pH nii palju aga nii virde maitse kui lõhn olid seekord palju meeldivamad kui eelmisel korral. Sellist tugevat vilja lõhna ja maitset seekord enam ei olnud. Loodetavasti saab õlu ka maitsvam.
Endiselt olen hädas meskimise efektiivsusega (76%). Ei saanud kuidagi plaanitud erikaalu kätte. Põhilise põntsu nn pruulikoja efektiivsusele (49.6%) andis see, et keedunõu põhja jäi ca 6 liitrit setet. Järgmine kord igatahes enam ei pane seda Irish Mossi, mis arvatavasti selle sette nii kohevaks teeb.

Meskimiseks läks 34 liitrit vett. Keedu alguseks oli sellest järel 30 liitrit, erikaal 1038. Peale keetmist oli järel 26 liitrit, peale jahutamist 25 liitrit, erikaal 1044. Kääritusnõusse jõudis 19 liitrit. Lisasin veel 200g glükoosi ja sain erikaalu niiviisi 12.2Brix WRI e 11.1P e 1045g/l, millest peaks saama 4.5% mahuprotsendi jagu alkoholi, eeldades, et lõpp-erikaal tuleb 1010g/l.

Pärmi raputasin lihtsalt virdesse @24C ja loksutasin kõvasti kääritusnõud. Pooleteise tunni pärast mulksus õhulukk juba iga 10 sekundi tagant.

Pruulipäev kestis ca 8 tundi.

12.05.2018 refraktomeeter näitas juba teist päeva 6.2 Brix WRI e 5.6 P e 1009g/l. Alkoholi on seega kogunenud 4.8%. Otsustasime õlle pudelitesse villida. Karboniseerimiseks sai 115g glükoosi keevas vees lahustatud ja villimisämbris õllesse segatud. Sete ei olnud korralikult põhja vajunud ja seda sattus ka pudelitesse. Tundub, et oleks pidanud ikka paar nädalat täis laskma seista enne villimist sest paistis, et pudelites vajus sete umbes nädala pärast põhja.

26.05.2018 Õlu on saanud nüüd kaks nädalat pudelites toasoojas karboniseeruda ja läheb täna keldrisse. Jälle on õllel see mõrkjas või viha kõrvalmaitse, ilmselt see, mida inglise keeles kutsutakse astringency. Vist on natuke vähem kui eelmine kord aga siiski täiesti olemas kuigi seekord sai meski pH-d madaldatud ja ei saanud nii hullusti enam kotti pigistatud. Jääb veel üle liiga vesine meski, mis ka pidavat seda vihadust põhjustama. Karboniseeritus on vähesem kui oleks soovinud. Õllel on tugev chill-haze ehk jahutatuna esinev hägusus, mis olevat põhjustatud liiga aeglasest jahutamisest.

15.07.2018 Õlu on otsas. Muidu oleks päris huvitav õlu olnud aga see vihadus vms ikka rikkus selle asja ära. Peaks seda retsepti kunagi uuesti proovima, aga seekord mitte enam BIAB. Ei tea, mis see on, kas Nõmme vesi ei klapi BIAB süsteemiga aga kipuvad kõik vihaks minema.