10. pruul 1. linnastest pruulitud Cascade APA
Koostisaineteks läks:
- Château Pale Ale linnased 5kg
- Château Cara Gold linnased 0.3kg
- Château Cara Ruby linnased 0.3kg
- Cascade 2016 5,6% humalagraanulid 100g
- Fermentis-Safale US-05 pärm 11.5g
- Irish moss 10g
34 liitrit vett sai 46-liitrises potis soojendatud 70C kraadini. Soojendamiseks kasutasime Kemperi väikest 8.6kW malmist gaasipliiti. Külma kraanivee 70C kraadini soojendamiseks kulus ca 1 tund. Siis läks potti pruulimiskott, mis sai poti ääre külge kinnitatud suuremat sorti kirjaklambritega. Selleks ajaks oli vesi jahtunud 69C kraadini. Sisse sai segatud linnased, hoolega segades, et klimpe sisse ei tekiks. Seda on hea teha kahekesi - üks valab vaikselt linnaseid, teine segab samal ajal. Kui linnased olid sisse segatud siis oli temperatuur langenud 66C kraadini, mis oligi täpselt see, mis plaanitud. Nüüd läks potile kaas peale, veel mõned käterätikud üle visatud ja taimer käima. Iga 15 minuti tagant segasin ja mõõtsin temperatuuri. Peale 30 minutit oli temperatuur langenud 65C kraadini, siis panin korra natuke kuuma juurde. Kartsin küll, et äkki kõrvetab kotile augu sisse vms, mille eest internetis on hoiatatud, aga ei juhtunud hullu midagi. Tõstsin temperatuuri 67C kraadini ja jälle kaane alla ja rätikud üle. Kuigi algselt oli plaanitud 60 minutit meskimiseks siis igaks juhuks lasin ikka 10 minutit lisaks, seega 70 minutit sai kokku meskida.
Siis tõstsin koti linnastega potist välja ja lasin nõrguda. Natuke hiljem veel pigistasime kotti käte vahel ja siis veel suure sõela peal. Kui kotist enam eriti virret ei nirisenud, panime koti suure kausi peale asetatud sõelale veel nõrguma. Pigistamiseks on head silikoonist pajakindad.
Peale meskimist jäi potti 31.4 liitrit virret, mille tihedus oli 13 Brix WRI, mis vastab 11.8P või 1.048kg/l erikaalule (kuskil peab nüüd tegelikult viga olema kuna peale keetmist oli erikaal peaaaegu sama).
Seejärel läks potile jälle tuli alla ja algas kuumutamine keetmiseks. Kui virre keema tõusis siis võtsin vahukulbiga kõige paksema vahu ära. Lisasin esimesed 40g Cascade humalaid. 30 minuti pealt läks patta veel 20 grammi Cascade humalaid. 10 minutit enne keedu lõppu läks patta spiraaljahuti ja Irish moss. 5 minutit enne keedu lõppu läks sisse veel 20 grammi Cascade humalaid.
Kui 60 minutit täis siis keerasin tule kinni ja alustasin virde jahutamist. Kogemus näitas, et selleks, et jahuti efektiivselt töötaks peab jahutit pidevalt virde sees liigutama. Kui jahuti lihtsalt poti põhja jätta siis muutub väljuv vesi peagi jahedaks. Kuuma jahutusvett tasub koguda mingisse anumasse, et pärast nõusid pesta. Virre sai jahutatud 21C kraadini.
Peale keetmist ja jahutust jäi potti 27 liitrit virret, mille tihedus oli 12.9 Brix WRI, mis vastab 11.7P või 1.048kg/l erikaalule (kuskil peab tegelikult viga olema kuna enne keetmist oli erikaal peaaaegu sama). 4 liitrit aurustumisele 60 minuti keetimise käigus oligi umbes see, mida olin arvestanud.
Sifoonisin virde kääritusnõusse. Selgus, et poti põhjas oli ca 5 liitrit setteklimpe, mida pidasin targemaks mitte kääritusnõusse lasta (osa ikka läks). Ilmselt aitas nende klimpide tekkimisele kaasa Irish moss. Järgmisel päeval lugesin internetist, et paljud lasevad kõik kraami kääritusnõusse, samas teised siiski väldivad sette kääritusnõusse sattumist. Seega jõudis kääritusnõusse napp 22 liitrit virret.
Virde õhutamiseks raputasin kõvasti kääritusnõud. Seejärel puistasin virdesse kuivpärmi ja segasin selle kergelt sisse.
Õlu jääb nüüd käärima 2 nädalaks. Viimane 20 grammi Cascade humalaid läheb kääritusnõusse 5-6 päeva pärast, kui põhiline käärimine on läbi.
Kogu toiming võttis aega ca 6 tundi. Nõude pesu lõpetasin alles peale kella 4 hommikul. Nii hilja õhtul vastu tööpäeva ei maksa ikka linnastest pruulima hakata. Teine tark nõuanne: seda ei kannata teha köögis. Esiteks võtab võimas gaasipõleti (ca 4 korda võimsam kui tavalise gaasipliidi kõige suurem põleti) õhust ära kogu hapniku, teiseks ei piisanud auru eemaldamiseks köögikubust - isegi trepikoja akna all oli suur lomp vett ja esikupeeglilt tilkus kaasa sussidesse vett.
20.03.2018 õlu käib müdinal. Erinevalt tavalistest kitipruulidest tuleb sel korral õhulukust pärmihaisu asemel mõnusat humalalõhna. Setteklimbid aga ujuvad ikka virdes ringi. Ei tea, kas need ei mõtlegi põhja vajuda. Mulle hakkab juba tunduma, et parem poleks seda Irish mossi üldse pidanud panema.
22.03.2018 õhulukk on rahulikuks jäänud, veel vaevalt paar korda minutis mulksub. Refraktomeeter näitas umbes 6.7 Brix WRI e 6.1P e 1.010, millest võib järeldada, et pärm on enamuse suhkrutest ära tarvitanud. Kääritusnõu kraanist lastud proovis ujus ikka rohkelt valkjaid tükke, häiris väga tugev vilja maitse. Kammisin murelikult internetti, sealt loetu põhjal võib siiski loota, et valge sete vajub lõpuks koos pärmiga põhja ja vilja maitse kaob koos sellega. Aga on ka võimalus, et liigne kotipigistamine või liiga vesine meski või hoopis liiga kõrge meski pH tase on mu pruuli täiesti untsu keeranud. Loodame parimat ja laseme pärmipoistel oma töö lõpuni teha. Viimane 20 grammi Cascade humalaid läks ka kääritusnõusse.
30.03.2018 näitab refraktomeeter 6.3 Brix WRI e 5.7P e 1.008kg/l. Alkoholi on seega kogunenud 5.2% mahu järgi. Lisame veel 100g keevas vees lahustatud pruulimissuhkrut ja villime õlle kegi.
7.04.2018 läheb õlu keldrisse laagerduma.
29.04.2018 õlu on enam-vähem joodav kuigi see veider maitse on ikka juures. Ei tea, kas olen ise juba selle maitsega harjunud või ongi see aja jooksul järgi andnud. Õlu on peaaegu täiesti selge, ainult ülikerge hägusus. Olen internetist seda kõrvalmaitse asja kõvasti uurinud ja jääb arvata, et ilmselt oli viga liiga kõrges meski pH-s ja võimalik ka, et koti pigistamises, mis põhjustas tanniinide tekkimist. Nii vedela meski korral oleks pidanud kindlasti kasutama keemiat, et meski pH madalamaks (5.2 - 5.6) tuua. Järgmine kord kavatsen lisada veele kipsi, ja kui sellest koos linnastega ei piisa siis ka natuke hapet. Selgus ka, et Nõmme kareda põhjaveega sobib kõige paremini teha tumedamaid õllesid (Amber).
20.03.2018 õlu käib müdinal. Erinevalt tavalistest kitipruulidest tuleb sel korral õhulukust pärmihaisu asemel mõnusat humalalõhna. Setteklimbid aga ujuvad ikka virdes ringi. Ei tea, kas need ei mõtlegi põhja vajuda. Mulle hakkab juba tunduma, et parem poleks seda Irish mossi üldse pidanud panema.
22.03.2018 õhulukk on rahulikuks jäänud, veel vaevalt paar korda minutis mulksub. Refraktomeeter näitas umbes 6.7 Brix WRI e 6.1P e 1.010, millest võib järeldada, et pärm on enamuse suhkrutest ära tarvitanud. Kääritusnõu kraanist lastud proovis ujus ikka rohkelt valkjaid tükke, häiris väga tugev vilja maitse. Kammisin murelikult internetti, sealt loetu põhjal võib siiski loota, et valge sete vajub lõpuks koos pärmiga põhja ja vilja maitse kaob koos sellega. Aga on ka võimalus, et liigne kotipigistamine või liiga vesine meski või hoopis liiga kõrge meski pH tase on mu pruuli täiesti untsu keeranud. Loodame parimat ja laseme pärmipoistel oma töö lõpuni teha. Viimane 20 grammi Cascade humalaid läks ka kääritusnõusse.
30.03.2018 näitab refraktomeeter 6.3 Brix WRI e 5.7P e 1.008kg/l. Alkoholi on seega kogunenud 5.2% mahu järgi. Lisame veel 100g keevas vees lahustatud pruulimissuhkrut ja villime õlle kegi.
7.04.2018 läheb õlu keldrisse laagerduma.
29.04.2018 õlu on enam-vähem joodav kuigi see veider maitse on ikka juures. Ei tea, kas olen ise juba selle maitsega harjunud või ongi see aja jooksul järgi andnud. Õlu on peaaegu täiesti selge, ainult ülikerge hägusus. Olen internetist seda kõrvalmaitse asja kõvasti uurinud ja jääb arvata, et ilmselt oli viga liiga kõrges meski pH-s ja võimalik ka, et koti pigistamises, mis põhjustas tanniinide tekkimist. Nii vedela meski korral oleks pidanud kindlasti kasutama keemiat, et meski pH madalamaks (5.2 - 5.6) tuua. Järgmine kord kavatsen lisada veele kipsi, ja kui sellest koos linnastega ei piisa siis ka natuke hapet. Selgus ka, et Nõmme kareda põhjaveega sobib kõige paremini teha tumedamaid õllesid (Amber).
Kommentaarid
Postita kommentaar