Odava kääritusnõu hädad

Õlle ja siidri kääritamiseks olen seni kasutanud kõige odavamat kääritusämbrit. Tegu siis kohalikust pruulipoest ostetud 32-liitrise, kaane, kraani ja õhulukuga varustatud valgest plastist kääritusämbriga, mille hind oli alla 11€. Nagu vanasõna ütleb - saad seda, mille eest maksad e. väikse raha eest ikka head asja ei saa. Esimeseks mureks, mida märkasin, oli see, et kaas oli korralikult tihe ainult esimese pruuli ajal. Juba esimese avamisega ilmselt venis kaane tihendserv niipalju välja, et teise pruuli käigus enam hästi ei jaksanud õhulukust mulli läbi lükata. Vähendasin vee kogust õhulukus, siis sai kuidagi hakkama. Kolmanda pruuli kääritamise käigus vist ei õnnestunudki ühtegi mulli õhulukku läbimas näha. Algaja kodupruulija muudab selline asi ikka ärevaks. Tahaks ju ikka näha, et kõik läheb hästi ja mullid mulksuvad. Kaane liitepinna juurest nuusutades oli süsihappegaasi lõhna hästi tunda. Lisaks kippus kraani tihendi vahelt jooki välja immitsema. Kuna see asi mind häiris siis...